«20midagi» saates on vestluskaaslaseks Sille-Liis Männik, kes on psühholoog, tööalase vaimse tervise uurija ja efektiivse altruismi aktivist. Mis on töökeskkonnas ressursside-nõudmiste mudel? Kuidas saab tööhaaratust luua lihtsama või üksluisema profiiliga töökohtades? Kuidas vältida läbipõlemist? Mida tähendab efektiivne altruism? Kuidas erineb see traditsioonilisest heategevusest? Saatejuht on Ave Kongo.

Miks üleüldse tegeleda asjade parandamisega, kui katkiläinud eseme võiks ka ära visata? «20midagi» taskuhäälingus oli külas Paranduskeldri kogukonna eestvedaja ja aktivist Jiří Krejčí, kes on Prahast Tartusse kolinud ja eesti keele ära õppinud tšehh.

Külas on nahadisainer ja Eesti Kunstiakadeemia dotsent Stella Runnel, kes on üks ringmajandusliku tootmise ja disainmõtlemise algatajaid Eestis. Ennekõike tegutseb ta Stella Soomlaisi nahkaksessuaaride brändi eesotsas. See on ühtviisi saade nii keskkonnateadlikele kui ka ettevõtlusest huvitatud inimestele, sest Runnel oskab jagada näpunäiteid mõlemast teemast.

Postimehe taskuhäälingut «20midagi» külastas lastearst ja õpetaja Teele Meren, kes on võtnud endale südameasjaks noorte terviseteadlikkuse edendamise. «Minu hinnangul ainukene asi, mis tööle ilu annab ja rõõmu toob, on see, kui sa ikkagi tahad inimesi aidata,» põhjendab Teele, miks ta läks meditsiini õppima ja mis teda stressile vaatamata haiglas hoiab.

Tee-ekspert ja Chado teepoe juhataja Timo Einpaul avas «20midagi» podcastis teekultuuri maailma ning selgitab, miks meil on eraldi teepoed, aga mitte näiteks apelsinimahla poed.  Kas tee on lihtsalt soe jook snoobidele või tõepoolest tee vaimsuse juurde? Võib olla mõlemat. Jutuks tuleb ka, kuidas on teesortide tarbimine aja jooksul muutunud, võltsinud, teesse investeerimine ning teede paaritamine.

Tervise- ja toitumisalane treener Siim Land räägib saates iseenda arendamisest ja mõttemaailma teadvustamisest. Kuidas saavutada enesega rahulolu: kuidas olla teadlik oma eesmärkidest, teha paremaid otsuseid ja parandada produktiivust? Lisaks tulevad jutuks intervallpaastumise eelised, kuidas Siim on teinud huvist elukutse ning miks võib perfektsus muutuda hea vaenlaseks.

Kodanikuühiskond on midagi palju enamat protestidest ja meeleavaldustest. See on kõik see, mida on vaja demokraatliku ühiskonnakorralduse säilimiseks ebakindlal ajal. Pikas perspektiivis tähendab uute inimeste kogunemine uutmoodi salongidesse riigiasju arutama, et me päriselt õpime, kuidas demokraatlikult ühiskonna toimida. Lühikeses perspektiivis aga see tõenäoliselt hävitab kõik meie riigid, arvab Martin Noorkõiv, vabaühenduste ja kodanikuaktiivsuse edendaja.

Kuidas on kõige kergem investeerimist alustada? Miks on head aktsiad, millal on etem ühisrahastus ja kuidas toetab riik pensioniks raha kogumist? Mida peaks enne investeerimisotsuse tegemist endalt küsima? Mis on peamised ohukohad, milleks valmis olla? Kristi Saare teab ja annab vastuseid.

Nullkulu-elustiil näeb ette, et kõik jäägid kasutatakse ümber või komposteeritakse – et võimalikult vähe äratarbitut jõuaks prügimäele või põletusjaama. Samas saab lihtsaid muudatusi teha juba igapäevaostudega. Kust alustada, kui idee sellest, et mitme kuu prügi mahub ühte väiksesse klaaspurki, tundub ebarealistlik?

Iga teadlik arvutikasutaja on kursis, et Google talletab kõik otsingud, Facebook identifitseerib nägusid ja nutitelefon teab, kus tema omanik käinud on. Täpsemaid teadmisi privaatsuse õigustest ja selle säilitamise võimalustest on aga vähestel. Maarja Pild, andmekaitse ja meediaõiguse ekspert pakub vastuseid.